tamili keel (தமிழ் tamiḻ)
Kõneldakse	Indias, Sri Lankal, Malaisias, Singapuris
Piirkonnad	Lõuna-Aasia
Kokku kõnelejaid	66 miljonit
Keelesugulus	draviidi keeled  lõuna-draviidi keeled   tamili keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Indias, Sri Lankal, Singapuris
Keelekoodid
ISO 639-1	ta
ISO 639-2	tam

Tamili keel (தமிழ் tamiḻ; IPA: [t̪ɐmɨɻ]) on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil. Keele nime päritolu on selgusetu. Tamili keelt on mainitud juba 1. sajandil eKr. Tänapäeval erineb tamili kõnekeel tugevasti klassikalisele tamili keelele tuginevast kirjakeelest.

Levik |

Ametliku keele staatus on tamili keelel India Tamil Nadu osariigis ja Puducherry liiduterritooriumil, samuti on see ametlik keel Sri Lankal ja Singapuris. Tamili keelt kõnelevad vähemusrühmad Kanadas, Malaisias, Mauritiusel ja Réunionil. Malaisias antakse tamilikeelset üldharidust 543 riigikoolis.

2001. aasta andmeil kõneles tamili keelt Indias kokku 60 893 731 inimest. Enam kui pool miljonit kõnelejat elas Tamil Nadu (55 877 441), Karnataka (1 886 765), Puducherry (862 198), Andhra Pradeshi (769 721), Kerala (598 618) ja Mahārāshtra (532 832) osariigis.

Liigitus |

Tamili keel kuulub draviidi keelte lõunaharru, milles on 26 keelt. Seda on klassifitseeritud ka tamili keeleperekonda, millesse kuulub ligikaudu 25 etnolingvistilist rühma. Tamili keele lähim sugulaskeel on malajalami keel, mis oli 9. sajandini tamili keele murre ning iseseisvus lõplikult alles 13. või 14. sajandil.

Ajalugu |

Tamili keele arengus eristatakse kolme perioodi: vana-tamili keel (300 eKr – 700), kesk-tamili keel (700–1600) ja kaasaegne tamili keel (alates 1600).^[1]

Vanim säilinud kirjalik mälestis on ühes brahmi kirja variandis raidkirjad aastast 254 eKr.^[2] Vanim kirjanduslik tekst on grammatika-alane traktaat Tolkappiyam, mida tavaliselt dateeritakse umbes aastasse 100^[3] või 200 eKr^[4].

Stiilid |

Lisaks murretele on tamili keelel ka mitu vormi: klassikaline kirjanduslik stiil, mis toetub muistsele tamili keelele (sankattamiḻ), kaasaegne kirjanduslik ja ametlik stiil (centamiḻ) ning tänapäevane kõnekeel (koṭuntamiḻ). Stiilid segunevad omavahel, minnes sujuvalt üksteiseks üle. Nii saab kirjutada centamiḻ'it caṅkattamiḻ'ist laenatud sõnavaraga või kasutada nende kahega seonduvaid sõnavorme koṭuntamiḻ'is kõneldes.

Tänapäeval kasutatakse kõnekeelt üldiselt ka ametlikes olukordades ja kirjas. Selles on kirjutatud õpikud, hulk tamili kirjandust ning enamik avalikku kirjavara. Koṭuntamiḻ levib üha enam ka valdkondadesse, milles varem kasutati centamiḻ'it. Nii on kujunenud välja koṭuntamiḻ'i mitteametlik kirjakeel. Indias põhineb standardne koṭuntamiḻ mitte konkreetsel murdel, vaid haritud mittebrahminite keelepruugil, Sri Lankal on selle aluseks Jaffna murre.

Tamili kiri |

 Pikemalt artiklis Tamili kiri

Tamili keelt kirjutatakse tamili kirjas, mida nimetatakse vaṭṭeḻuttu. Tamili kirjas on 12 vokaali, 18 konsonanti ja üks erimärk, āytam. Vokaalidest ja konsonantidest moodustub 216 liittähte (ligatuuri), kokku on kirjas 247 tähte.

Kõigi konsonantide vaikevokaal on a nagu ka teistes India kirjades. Selle eemaldamiseks tuleb lisada konsonandile ülatäpp puḷḷi. Nii on näiteks ன ṉa (vaikevokaaliga a) ja ன் on ṉ (ilma vokaalita). Paljud India kirjad kasutavad sarnast märki nimega virama, ent tamili kiri tarvitab vokaalita konsonandi tähistamiseks peaaegu alati puḷḷi't. Teistes India kirjades eelistatakse vokaalita konsonanti sisaldava silbi või konsonantühendi kirjutamisel enamasti ligatuuri või vahevormi, ehkki võimalik on ka eraldi märgitud virama.

Tamili kiri ei erista helilisi ja helituid plosiive, kuna tamili keele fonoloogiast tulenevalt sõltub plosiivide helilisus nende asukohast sõnas.

Lisaks standardtähtedele kasutatakse vahel võõrhäälikute märkimiseks sanskriti, praakriti jms päritolu laensõnades viit tähte, mis pärinevad grantha kirjast. Grantha kirja kasutati tamili keelealal sanskriti keele kirjutamiseks. Tarvitatakse ka klassikalistes grammatikates ettenähtud traditsioonilist süsteemi laensõnade transkribeerimiseks, mis nõuab nende mugandamist tamili keele fonoloogiaga.

Häälikud |

Tamili keelele on iseloomulikud retroflekssed kaashäälikud, näiteks retrofleksne aproksimant ழ் (ḻ). Konsonantfoneeme on 16 või 18.

Grammatika |

Tamili keel on aglutineeriv keel, kus kasutatakse sufikseid nimisõnaklasside, arvu ja käände, tegusõnade aja ja teiste grammatiliste kategooriate märkimiseks. Tamili keele standardne metalingvistiline terminoloogia on tamilikeelne, erinevalt sanskritipärasest terminoloogiast, mis on kasutusel enamikus teistes draviidi keeltes.^[5][6]

Suur osa tamili grammatikast on kirjeldatud vanimas teadaolevas Tamili grammatikas, Tolkāppiyam. Tänapäeva tamili kirjakeel tugineb suures osas 13. sajandi grammatikale Naṉṉūl, mis kordas ja selgitas Tolkāppiyami reegleid mõnede muudatustega. Traditsiooniline tamili grammatika koosneb viiest osast: eḻuttu, col, poruḷ, yāppu, aṇi. ^[7]

Tamili sõnad koosnevad tüvest ja sellele liituvast ühest või mitmest afiksist. Enamik afikseid on sufiksid. Tamili sufiksid võivad olla tuletusliited, mis kas muudavad sõnaliiki või sõna tähendust, või muutesufiksid, mis märgivad kategooriaid, nagu isik, arv, teguviis, aeg jne. Sufiksite arvul ei ole kindlat piiri, mistõttu võib tekkida paljude sufiksitega pikki sõnu. Derivatsioonivõimalused on piiratud. Tegusõnast saab sufiksiga moodustada nimisõna (nt சிரி ciri „naerma“, சிரிப்பு cirippu „naer“). Vastupidine tuletus pole aga võimalik. Nii tegu- kui nimisõnadest saab moodustada liitsõnu.

Morfoloogia |

Traditsiooniline sanskriti eeskujust lähtuv grammatika eristab käändsõnadel 8 käänet. Tänapäeval ei ole käänete arvu suhtes ühtset seisukohta, sest käändelõppude ja tagasõnade eristamine on raske.

Nominatiiv on käändsõnade sufiksita põhivorm. Teised käändevormid moodustatakse erilisele vormile, nn obliikvale käändelõppude lisamise teel. Obliikva võib esineda ka ilma käändelõputa, täites genitiivi funktsiooni. Enamiku nimisõnade puhul langevad nominatiivi ja obliikva vormid kokku. Arvuliselt suur rühm -am-lõpulisi sõnu asendavad obliikvas selle lõpuga -attu (மரம் maram – மரத்து marattu "puu"). -ṭu ja -ṟu-lõpulised sõnad gemineerivad viimase konsonandi (வீடு vīṭu – வீட்டு vīṭṭu "maja"). Isikulistel asesõnadel ja üksikutel teistel sõnadel on erilised vormid obliikvas (நான் nāṉ – என் eṉ "mina"). Obliikvale võib liituda ka eufooniline sufiks -iṉ. Mitmuses liituvad käändelõpud mitmusetunnusele கள் -kaḷ.

Sõna மரம் maram "puu" käänamine:

Asesõnad |

Süntaks |

Põhisõnajärg on subjekt-objekt-verb (SOV), nt

குமார்	ஒரு புத்தகம்	படிக்கிறான்.
kumār	oru puttakam	paṭikkiṟāṉ.
Kumar	üht raamatut	loeb.
Kumar loeb raamatut.

Eessõnade asemel kasutatakse tagasõnu, nt வீட்டுக்கு முன்னால vīṭṭukku muṉṉāl 'maja ees'.

Sõnavara |

Tamili keele sõnavara on peamiselt draviidi päritolu.

Tamili kirjandus |

 Pikemalt artiklis Tamili kirjandus

Tamilikeelne kirjandus on enam kui kaks tuhat aastat vana. Vanimad kirjalikud mälestised on dateeritud ligikaudu 3. sajandisse eKr. Tamili kirjanduse vanim periood, Sangami kirjandus, kestis 300 eKr kuni 300 pKr. 1. sajandist eKr ja 2. sajandist pKr pärinevaid tamilikeelseid kirju on leitud Egiptusest ja Taist. Kaks vanimat Indiast leitud käsikirja, mis registreeriti UNESCO maailma mälu registris 1997 ja 2005, on tamilikeelsed. 2001. aasta andmeil ilmus tamili keeles 1863 ajalehte, millest 353 olid päevalehed.

Vaata ka |

• Draviidi keeled


• Arwi


• India keeled


• Sri Lanka keeled

Kirjandus |

• Andronov, M.S. (1970), Dravidian Languages, Nauka Publishing House


• Abraham, Shinu (2003), "Chera, Chola, Pandya: Using Archaeological Evidence to Identify the Tamil Kingdoms of Early Historic South India", Asian Perspectives 42 (2): 207–223, doi:10.1353/asi.2003.0031


• Annamalai, E.; Steever, S.B. (1998), "Modern Tamil", in Steever, Sanford, The Dravidian Languages, London: Routledge, pp. 100–128, ISBN 0415100232
  


• Caldwell, Robert. 1974. A comparative grammar of the Dravidian or South-Indian family of languages. New Delhi: Oriental Books Reprint Corp.


• Fabricius, Johann Philip (1933 and 1972), Tamil and English Dictionary. based on J.P. Fabricius Malabar-English Dictionary, 3rd and 4th Edition Revised and Enlarged by David Bexell. Evangelical Lutheran Mission Publishing House, Tranquebar; called Tranquebar Dictionary.


• Ferro-Luzzi, G.E. (2001), "Tieken, Herman, Kavya in South India (Book review)", Asian Folklore Studies (June 2001): 373–374


• Freeman, Rich (February 1998), "Rubies and Coral: The Lapidary Crafting of Language in Kerala", The Journal of Asian Studies (Association for Asian Studies) 57 (1): 38–65, doi:10.2307/2659023, http://jstor.org/stable/2659023
  


• Hart, George L. (1975), The poems of ancient Tamil : their milieu and their Sanskrit counterparts, Berkeley: University of California Press, ISBN 0520026721
  


• Hart, George (2004), "Review of Tieken's Kavya in South India.", Journal of the American Oriental Institute 124 (1): 180–184


• Kandiah, T. (1978), "Standard Language and Socio-Historical Parameters: Standard Lankan Tamil", International Journal of the Sociology of Language 16: 59–75


• Krishnamurti, Bhadriraju (2003), The Dravidian Languages, Cambridge Language Surveys, Cambridge University Press, ISBN 0521771110
  


• Kuiper, F. B. J. (1958), "Two problems of old Tamil phonology", Indo-Iranian Journal 2 (3): 191–224, doi:10.1007/BF00162818


• Kesavapany, K.; Mani, A; Ramasamy, Palanisamy (2008), Rising India and Indian Communities in East Asia, Singapore: Institute of Southeast Asian Studies, ISBN 9812307990
  


• Lehmann, Thomas (1989), A Grammar of Modern Tamil, Pondicherry: Pondicherry Institute of Linguistics and Culture


• Lehmann, Thomas (1998), "Old Tamil", in Steever, Sanford, The Dravidian Languages, London: Routledge, pp. 75–99, ISBN 0415100232
  


• Mahadevan, Iravatham (2003), Early Tamil Epigraphy from the Earliest Times to the Sixth Century A.D., Harvard Oriental Series vol. 62, Cambridge, Mass.: Harvard University Press, ISBN 0674012275
  


• Maloney, Clarence (1970), "The Beginnings of Civilization in South India", The Journal of Asian Studies (Association for Asian Studies) 23 (3): 603–616, doi:10.2307/2943246, http://www.jstor.org/stable/2943246
  


• Meenakshisundaram, T.P. (1965), A History of Tamil Language, Poona: Deccan College


• Monius, Anne E. (2002), "Book review", The Journal of Asian Studies 61 (4): 1404–1406


• Menon, A. Govindankutty (1990), "Some Observations on the Sub-Group Tamil-Malayalam: Differential Realizations of the Cluster *nt", Bulletin of the School of Oriental and African Studies, University of London 53 (1): 87–99, doi:10.1017/S0041977X00021285


• Ramstedt, Martin (2004), Hinduism in modern Indonesia, London: Routledge, ISBN 0700715339
  


• Pope, GU (1868). A Tamil hand-book, or, Full introduction to the common dialect of that language. (7th ed. 1911). Madras, Higginbotham & Co.


• Rajam, VS (1985), "The duration of an action – real or aspectual? The evolution of the present tense in Tamil", Journal of the American Oriental Society (American Oriental Society) 105 (2): 277–291, doi:10.2307/601707, http://jstor.org/stable/601707
  


• Rajam, VS (1992), A Reference Grammar of Classical Tamil Poetry, Philadelphia: The American Philosophical Society, ISBN 087169199X
  


• Ramaswamy, Sumathy (1997), "Laboring for language", Passions of the Tongue: Language Devotion in Tamil India, 1891–1970, Berkeley: University of California Press, ISBN 0585106002, http://content.cdlib.org/view?docId=ft5199n9v7&chunk.id=ch4
  


• Shapiro, Michael C.; Schiffman, Harold F. (1983), Language and society in South Asia, Dordrecht: Foris, ISBN 9070176556
  


• Schiffman, Harold F. (1999), A Reference Grammar of Spoken Tamil, Cambridge: Cambridge University Press, ISBN 0521640741, http://ccat.sas.upenn.edu/plc/tamilweb/book.html
  


• Southworth, Franklin C. (1998), "On the Origin of the word tamiz", International Journal of Dravidian Linguistics 27 (1): 129–132


• Southworth, Franklin C. (2005), Linguistic archaeology of South Asia, Routledge, ISBN 0415333237
  


• Steever, Sanford (1998), "Introduction", in Steever, Sanford, The Dravidian Languages, London: Routledge, pp. 1–39, ISBN 0415100232
  


• Steever, Sanford (2005), The Tamil auxiliary verb system, London: Routledge, ISBN 041534672X
  


• Tharu, Susie; Lalita, K., eds. (1991), Women Writing in India: 600 B.C. to the present – Vol. 1: 600 B.C. to the early twentieth century, Feminist Press, ISBN 1558610278
  


• Tieken, Herman (2001), Kavya in South India: Old Tamil Cankam Poetry, Gonda Indological Studies, Volume X, Groningen: Egbert Forsten Publishing, ISBN 9069801345
  


• Varadarajan, Mu. (1988), A History of Tamil Literature, New Delhi: Sahitya Akademi (Translated from Tamil by E.Sa. Viswanathan)


• Wilden, Eva, "Towards an Internal Chronology of Cankam Literature or, How to Trace the Laws of a Poetic Universe: A Revision of Herman Tieken's 'Kavya in South India'", Wiener Zeitschrift für die Kunde Südostasiens 46: 105–133


• Zvelebil, Kamil (1992), Companion studies to the history of Tamil literature, Leiden: Brill, ISBN 9004093656
  

Viited |

Välislingid |

Tamilikeelne Vikipeedia

• 
  Tamil Language In Context – Tamili keeleõpetus veebis